Trükkplaadi puurpink
Tihtilugu läheb elektroonikul vaja mõnd trükkplaati või detaili, mis sisaldab väikseid auke. Suure ja kobaka puurmasina omamine töölaual on aga ruuminõudev.
Sellest tulenevalt sai otsitud lahendusi pisikeste aukude puurimiseks (peamiselt trükkplaadid), sest 0,8 mm ja 1 mm puurid pole just eriti tugevad, et kasutada akutrelli. Õnneks on koduse puurpingi tegemiseks kaubandusvõrgus saadaval spetsiaalsed statiivid kuhu kinnitatakse elektritrell ja olemas. Väikse paralleelvarda modifikatsiooni järel, kus sai lisatud täispikkuses varras, mis pärineb vanast printerist õnnestus saavutatud vajalik stabiilsus vältimaks üles/alla liikuva osa võimaliku liikumist küljele, mis oleks peenele puurile saatuslik.
Tööd tegevaks alalisvoolu mootoriks on mehine ДПР-72-Ф1-03
- pöörded 4500 rpm
- toitepinge 27V
- mass 600g
Raam ise on tulenevalt oma kaalust väga stabiilne ega liigu ka suurema jõu rakenduse juures minema. Mugavaks teeb puurimise juhtraua suur jõuõlg, mis võimaldab puurijal tunnetada puuri.
Puuripadrun on lihtne koonus hülss, millega puuakse puur kinni vältimaks selle libisemist puurimisel. Padruni komplekti kuulub 8 erimõõdus hülss. Kuna padruni pingutamine toimub ilma võtmeta siis on oht, et puur jääb siiski halvasti pidama ja võib libiseda rikkudes hülsi läbimõõdu. Selle vältimiseks on puuri ümber keeratud tihedalt peenikesest vasktraadist kiht, mis parandab haakuvust ja võimaliku libisemise korral toimub see juba traadi ja puuri vahel.
Mootori toiteks on kasutusel Canoni printerist pärinev impulss toide, mis oli piisavalt väikeste mõõtmetega selle paigaldamiseks otse raamile. Kinnitatud on ta sügavuse piiraja külge, sest see oli ainus koht kus ta ei jäänud ette. Toitekale on lisatud toitelüliti ja pisike impulsstoide, mis toidab valgustust. Valgustuseks on kasutusel 4W LED koos pisikese radiaatoriga, mis valgustab tööpinda. Kuna toiteblokk ja raam on eraldatavad, siis peab seda olema ka toiteahel, mis on pistikutega, mitte julmalt kokku joodetud.
Lõpptulemus on kompaktne ja praktiline. Puurida saab põhimõtteliselt kõike mida puur lõikab, aga kuna pöörded on kõrged, siis metall pole kõige sobivam materjal(alumiiniumi 1,5mm puuriga on proovitud ja tulemus oli rahuldav), aga peaeesmärgiks oli siiski trükkplaadid, millega saab väga edukalt hakkama.
Nagu võis teiselt pildilt näha on olemas ka teine variant kus on jõuallikaks akutrelli ajam, aga selle puuduseks on suur vibratsioon jäiga ühenduse tõttu raamiga. Antud variant lubaks kasutada madalamaid pöördeid ja jämedamat puuri, aga eelnevalt tuleb lahendada vibratsiooni probleem ning leida ka moodus kiiruse sujuvaks reguleerimiseks.
« « Elektrimootori ja elektromagneti töötuba Coilguni põhimõttel töötav mängukahur » »
fe
Miks ei võiks selle mootori pöördeid reguleerida?
Pole selleks vajadust olnud, sest trükkplaadi ja pastiku puurimiseks on need pöörded sobilikud, puhast metalli puurin harva ja kui tarvidus siis selleks on teised seadmed.
Puuri pöördeid ei tohi kõrgeks ajada, 100- 150 p/min on paras. Sissehingatavad aurud +klaaskuitolm ei ole just kopsudele hea. Ise olen kasutanud akutrelli ja ettekärnimist. Puuritav plaat vertikaalselt lauakruustangise vahele ja vasak käsi toetamas trelli. Selline juhis oli kunagi ajakirjas “Modelist- konstruktor”.
Selleks plaadipuuriks sobib kenasti ka suurem vana mikroskoop. Objektiplaati koos trükkplaadiga annab sujuvalt tõsta-langetada ja mootor kinnitub optika asemele.
Juba 10-kond aastat on selline kostruktsioon kasutusel ja töötab. Puure saab kinnidada erinevate “tsangedega” ja on saanud kasutata nii 0,8 kui 5mm puure.
2,5 mm augu puurimine ümarasse raudmutrisse polnud probleem ja nii sai teha stepermootorile stopperkruvi ning teha kena poolialus. Näiteks.
Aga mõnikord on kasulik trükkplaadile valida selline jämedam puur, millel ainult otsast paar mm on peenike.
Natuke hooletum tegutseda ja sellised on saadaval.