Kasvuhoone, mille luuke ei suleta ja avata vastavalt vajadusele, ei ole ikka päris kasvuhoone, ja inimtühjalt seisva suvila juures valmib esimene tomat alles augustis. Selle suhtes oli vaja midagi ette võtta. Kuna mu kasvuhoone on pilpaküla stiilis – otse poest tulid vaid kruvid, kõik muu on hoolega kogutud praht – siis ka automaatika ehitasin samas vaimus.

Hankisin 12 voldise akutrelli, mis akude suremise tõttu enam kasulik ei olnud ja jäätmejaama ootel autoaku. Trell koos meetrise keermelatiga ja trosside süsteemiga moodustab luuke liigutava osa. Autoaku, mis talvel masina parklasse jätab, veab trellimootorit veel küllaga.

Kindla nõudena pidi mu süsteem luugid sulgema ka tormi ajaks, et hapra hoone lõhkumise võimalust vähendada. Tormi tuvastamiseks ehitasin anemomeetri CD draivi plaati keerutavast mootorist. Kui mootorimähised välja visata, siis jääb järgi päris hea võlli osa ja isegi Halli efekti sensor koos magnetiga. Halli sensorile panin komparaatori järgi ja kontrolleril tuleb vaid impulsse kokku lugeda.

Temperatuuri-niiskuse sensorid ja releed trellimootori lülitamiseks tulid Hiinast. Kontrolleriks on Arduino ja praegune töötav prototüüp sisaldab DIY Arduino plaati. Asja huvitavamaks tegemiseks lisasin ka SD kaardi mooduli, et mõõtetulemused logida.

Ootamatuste riski maandamiseks on akujuhtmel 30A kaitse. Selle numbri taga ei ole suuremat teadust, kui kunagi autoakulaadija ja ühe teise akutrelliga tehtud katse, kus nägin ära, et mootori käivitamise hetkel viskab ampermeetri osuti kõmmdi 10 amprise skaala lõpuni. Ühtlase kerge koormusega töötamise ajal oli voolutarve ainult 3 A ringis.

Lülitid, mis kontrollerile kerimise lõpuni jõudmisest teada annavad, on mul tavalist “normally open” tüüpi, ja ühenduse katkemine jätaks mootori kerima. Selline apsakas ilmselt lõppeks mehhaanilise osa lõhkumisega. Seetõttu lisasin ka hädapeatus lülitid – kui liikuv osa keritakse kaugemale kontrolleriga ühendatud piirangu lülitist, siis katkeb trelli mootorisse minev vool. Need lisa “lülitid” koosnevad lihtsalt kokku puutuvatest plekitükkidest, millest üks liigub surve korral teisest eemale.

Mehhaanika poole pealt oli huvitav konstrueerida minimalistlikku liikuvat osa. Mitte, et see nüüd ülihästi välja oleks tulnud, vibreerib ja koliseb veidi, aga ma leian, et see on puuklotsist ja seibidest koosneva asja puhul vabandatav. Allpool videos on näha, millest jutt käib.

Programm teeb üldjoontes järgmist:
1) mõõdab ära temperatuuri ja õhuniiskuse kasvuhoones ja õues
2) mõõdab tuule (anemomeetri pöörlemissageduse lihtsalt)
3a) kui tuul on tugev, sulgeb luugid
3b) kui tuul on talutav, siis vaatab, kas kasvuhoone on palav, et luugid avada
3c) kui temperatuur on natuke madalam palavast, aga kasvuhoones on liigniiske, ning õues kuivem, siis avab ikkagi luugid kuivatamiseks
4) logib mõõtmiste tulemused SD kaardile (selle olemasolul)
5) paneb kontrolleri ettenähtud intervalliks magama (näiteks 15 minutit)
Tuule, temperatuuri ja niiskuse järgi otsuste tegemisele on sisse programmeeritud hüsterees, et mitte liiga tihti kerimisele energiat kulutada.

Seade valmis napilt enne Tartu Mini Maker Faire’i, kus seda näitamas sai käidud. Jõudis olla enne vaid kolm päeva testimises. Lõplikuks valmimiseks on vaja lisada mehaanika ümber korpus, et vihm liiga ei teeks. Tahan ka elektroonika osa statsionaarsema ehitada, et igasugu toite indikaator LEDid energiat ei raiskaks. Ja pealegi mulle meeldib teha open source asju, millega käivad kaasas detailsed lihtsasti järgitavad juhendid – seda saaks uue elektroonika versiooniga parandada. Senisest ehitusprotessist on pikk jutt üleval http://libahunt.ee/et/kasvuhoone-automaatika.

Eks järgmine suvi näitab, kas siis saab tomatit enne augustit või mitte :).