Järgnev kirjutis on ühest lintmakist. Makk muidu nagu omaaegne kõrgklassi vene makk ikka (omadused, kasutusjuhend, skeem), aga olen seda veidi ümber ehitanud.

Video lintmakk Olimp MPK-005C:

Ümberehitamise põhjus

Umbes 3 aastat tagasi müüdi foorumis mittetöötavalt Olimp 005 lintmakki. Põhjus olevat „väsinud lüüdid“. Ehk maakeeli „ei tööta“. Kuna himu säärase maki järgi oli suur aga raha välja käia ei tahtnud, vahetasin ühe teise maki vastu välja. Mõtlesin, et mis see ära ei ole, et poole tunni pärast makk laulab – aga ei. Selgus, et juhtloogikaplaat ei toiminud nagu vaja. Veidi põgusamal uurimisel selgus, et makis olid läbi suvalised mikroskeemid. Kaasa arvatud võimendite plaadil. Loogiline seletus – makk oli saanud äikest (ülepinget). Kuna loogikaosas on makil kasutusel kolm spetsiifilist mikroprotsessorit, ei jäänud muud üle, kui ise uus juhtosa disainida.  

Algselt oli disaineritepoolt makile mõeldud CD mängija funktsionaalsus –  lugude otsimine,  eelprogrammeeritud esitusloendid, ülevaaterežiim (iga loo algusest mängitakse umbes 10 sekundit). Ja mõned kellad-viled veel. Vene foorumitest lugesin, et ega see „funktsionaalsus“ ei toiminud ka originaalelektroonikat kasutades. Arvatavasti said pärast esimeste makkide valmimist  insenerid ka sellest aru ja hakati tootma makki „Olimp 005-C1“, kus kogu juhtimine läks tagasi lihtloogika peale. Eemaldati ka need kasutud funktsioonid.

Skeem

Skeemi disainimisel oli alguses ainus eesmärk – makk tööle saada oma põhifunktsioone täitma.  Kõige lihtsam tundus olevat mikrokontrolleri kasutamine. Ja nii tegingi. Ühendused tegin makiga sellised, et makki ennast ümber ehitada pole vaja ja plaadi võib panna lihtsalt juhtloogika plaadi asemele. Kõige eest hoolitseb ATmega88, millele on lisatud mõned välised komponendid elektromagnetite juhtimiseks ja pingenivoode teisendamiseks. Makis endas toidetakse loogikalülitusi +13 V ja  13 V pingega (miks ???). Samuti on lisatud harilik LCD ekraan, kus kuvatakse lindiloendur ja töörežiimid. Maki juhtnuppudest on kasutusel vaid parempoolsed, vasakpoolsed ei ole hetkel ühendatud.

Veidi skeemi eripäradest. Et protsessori sisendeid kokku hoida,viiakse juhtsignaalid protsessorisse analoogrežiimis. Ehk iga nupp tekitab erineva pinge. Idee sain vaadates lääne autoraadiote skeeme. Lihtne ja töökindel nuppude jaoks, mida pole vaja korraga vajutada. Erand on stoppnupp, mis kutsub esile riistvaralise katkestuse ja salvestusnupp, kuna seda tuleb vajutada samaaegselt taasesitusnupuga. Töörežiimi valgusdioodid on samuti protsessori jalgade kokkuhoidmise eesmärgil ühendatud läbi lihtloogika režiimiväljundite pealt. Elektromagneteid juhib ULN2003 ja vajalikud inverteerimised ja pingeteisendused on tehtud KT315 transistoritega.

Olimp 005 uus juhtplaat (atmega88, uln2003)

Olimp 005 uus juhtplaat (atmega88, uln2003)

Olimp 005 Juhtosa skeem

Olimp 005 Juhtosa skeem

Olimp MPK 005C

Olimp MPK 005C

Võimalused

Realiseeritud on järgnevad töörežiimid: stopp; taasesitus edasi; taasesitus tagasi; paus salvestusel; salvestus; edasi kerimine; tagasi kerimine, abifunktsioonid: pidurdamine taasesitusel  või salvestusel; pidurdamine kerimisel.

Kõikides režiimides töötab lineaarne lindiloendur, mis näitab taasesitusaega sekunditäpsusega ja arvestab ka lindi liikumise kiirust ja suunda.

Töörežiime, ehk olekuid saab muuta käsitsi, vastavat nuppu vajutades või muutuvad nad automaatselt. Näiteks „stopp“ nupu vajutamisel kontrollitakse, mis režiimis ennem makk oli ja  pidurdatakse nn „nutikalt“.  Salvestusel/taasesitusel kus lindi kiirus on väike ja inerts olematu, toimub pidurdus lühikest aega. Kerimisrežiimis aga antakse lühikeseks ajaks käsk – kerimine vastassuunda, samaaegselt veel pidureid peal hoides. 18 cm ketastega on lindi seiskumine hästi kiire, samas ei ole täheldanud, et linti ülemääraselt pingutataks. „Stopp“ režiimi lülitub makk ka pärast seda, kui mingis töörežiimis ei saabu lindiloenduri anduritelt signaali (lint ei liigu).

Väga mugava asjana lisasin lindiloendurile „mälu“. See tähendab, et võib „meelde jätta“ suvalise koha lindil. Kui makk on taasesitusrežiimis ja vajutatakse kerimisnupule, keritakse märgitud kohani ja jätkatakse kuulamist sealt. Väga mugav näiteks lemmiklaulu korduvalt kuulata. Kui makk on ennem aga stopper-režiimiis, jäetakse  märgitud koha leidmisel  lint seisma

Mis jäi tegemata

(ajapuudus, laiskus, mõtted)

  •  Suvalise IR puldiga juhtimine. Mõttes on olnud, vabad „koivad“ ka protsessoril.
  •  Optiline autostopp. Kuna makil oli see ära lõhutud, ei viitsinud sinna optopaari aretada. Siis saaks programmeerida ka „autoreversi“
  • VFD ekraan (nagu originaalis). Eeldab lisakive, aega, viitsimist. Puudusena  – võib tekitada korraliku müranivoo. See on üks selle maki tüüpvigasid originaalplaadi puhul.
  • RS232/USB juhtimine. Saaks arvutist juhtida või siduda muu seadmega. Milleks ????

Lõpetuseks ütlen, et sedalaadi lihtsat lahendust saab kasutada suvalise maki puhul (ka kassettmaki puhul), kus mehaanikat juhitakse elektromagnetitega. Vaja vaid veidi kohendada sisendeid/väljundeid ja programmi.