Kodukootud sülekitarr
Sülekitarr ehk lap steel guitar on kõikide kitarride seas vast lihtsaima konstruktsiooniga instrument. See ei pruugi kaugeltki olla meile tuntud kitarritüüpidele – Les Paul, Stratocaster, Telecaster omase kerekujuga, vaid on pigem üks paras halg puitu ja sellele paigaldatud kitarrikeeled, kui end jämedalt väljendada. Nende pillide hinnad algavad kusagil 70 €-st (nt. Harley Benton Slider II) ning kallimad isendid jäävad 5500 € ringi (nt. Fender Koa Lapsteel Masterbuild PW). Sülekitarri peamine erinevus teistest kitarridest on ehk see, et sellel pillil puuduvad kitarridele omased metallgrifid kitarri kaelal. Seda siis põhjusel, et antud instrumendi mängimisel kasutatakse nö slider’ it, mis surub kitarri kaelal keeli kinni ja tagab pillile omase kõla. Pilli mängitakse seda põlvedel hoides, millest on ka vastav pilli nimetus tulnud. Järgnev jutt ja illustreerivad pildid puudutavadki juba konkreetse sülekitarri ehitamist, selleks kuluvat materjali ja vajaminevaid kitarritarvikuid.
Esmalt siis piltlik ülevaade skeemi näol, millised saavad olema ehitatava isendi gabariidid :
Enne kui oma jutuga edasi lähen, pean tunnistama, et oleks tore, kui igal kogenematul kitarriehitajast entusiastil on võtta omale tisler või muidu puidutöös vilunud käsi appi — mina seda tegin ja üldse ei kahetse. Teisalt ei ole pill puhas minu kätetöö, aga leian samas, et saavutatud kvaliteet väärib seda kompromissi.
Materjali valik
Nagu iga kitarri ehitamisel ikka, puutusin ka mina esmalt kokku kitarriks sobiva puidu valikuga. Kitarri kere oleks soovitatav teha mõnest kõvast puust – tähendab siis lehtpuust. Eelistatud on ehk vaher. Soovitatud materjalide nimekiri on muidugi pikem: mahagon, pähkel, kirss, tamm, pöök, lepp. Lähtuda võiks puidu valikul selle hinnast, kättesaadavusest ja võimalusel valida hästi kuivatatud puit. Ise valisin kitarri monoliitse kere tarvis lepa ning sõrmlaud on tammest. Lisaks eelpool öeldule on tarvis tükike puitu lehtpuiduspoonist (paksus 200x40mm, 3mm paks) helipea katte ja juhtmepesa katte tegemiseks.
Tarvikute valik
Järgmine ülesanne on välja valida kitarrile paigaldatavad tarvikud. Nende valik on täiesti personaalne ja sõltub soovitud sound’ ist, mis sa pillist välja võluda tahad.
| ||
Puidutöö
Kitarrile vajalikud tarvikud välja valitud, tulebki asuda puidutöö kallale. Isiklikult esitasin järgnevad joonised koos lisakommentaaridega puidutöös vilunud käega tuttavale, kes paari nädala jooksul mulle juba toormaterjalist vajaliku välja voolis.
Kitarri kaela tipmise osa(, millel paiknevad kitarri häälestusnupud) paksuse kandmine kaelale.
See tehtud, on tarvis kitarrikaelale joonestada vastav pöörderaadius. Joone A ja B vahel olev kaar on pöörderaadiusega vahemikus 100 mm…120mm.
Järgmiseks on vaja võtta vineerisaag ja liivapaber ette ning tegudele.
See tehtud, on järgmine ülesanne häälestus-nuppude tarvis aukude tegemine kitarri kaelal, misjärel võib kaelale juba häälestusnupud paika kruvida.
Nurkliistu valmistamine ei tohiks kõige muu kõrval peavalu valmistada. Tähelepanu peaks vaid pöörama asjaolule, kui kõrgel saab hiljem olema sadula pind kitarri kerest ning sõrmlaua vahekaugus kitarri keeltest. Sülekitarri puhul võiks sõrmlaua ja keelte vahe olla kusagil 10 mm julgelt. Lähtuvalt sellest peaks siis valima sobiva nurkliistu kõrguse.
Kitarrile sadula paigaldamisel tuleb tähelepanu pöörata välja valitud isendi gabariitidele, mis ei pruugi kõikide sadulate puhul ühtida. Sadula tarvis aukude puurimisel kitarri keresse peaks aukude sügavus ühtima sadulaga kaasaskäivate nn metallist tüüblitega, millesse kinnituvad sadula kõrgust reguleerivad pööratavad poldid. Poltide vahekaugus üksteisest sõltubki juba välja valitud sadulast. Nagu joonisel näha, peaks poltide kaugus olema oma 571,5 mm kaugusel äsja paigaldatud metall-liistust kitarri kaelal.
Kitarri keres süvendite tegemine
Minul on küll siin konkreetsed joonised helipea ja selle süvendi tarvis, kuid igaüks peaks lähtuma taas enda poolt valitud helipea gabariitidest, kus võib tekkida kõrvalekaldeid allolevatest joonistest. Helipea süvendi õõnestamisel kitarri keresse ei ole tingimata tarvis teha õõnsust kolmnurkse kontuuriga. Kuna valmistasin joonised tislerile ette enne helipea ostmist, on need hetkel erinevad reaalsusest. Ehitataval kitarril sai siiski lõpuks helipea süvend puuritud lähtuvalt olemasolevatest helipea mõõtmetest. Küll aga vastavad kõikide single-coil tüüpi helipeade gabariidid standarditele ja peaks ühtima allolevatel joonistel nähtutega. Erinevus seisneb vaid selles nö kolmnurkses põhjakontuuris.
Helipea süvend tuleks õõnestada vastavalt alloleva helipea (nö kolmnurkse) põhja kujule väikese varuga. Mõõtmed millimeetrites ja tollides on joonisel välja toodud. Joonisel on mõõtmeid tublisti rohkem kui tarvis.
Järgmine ja ühtlasi viimane süvend kitarri keres on potentsiomeetri ja väljundpesa mahutamiseks. Pikemalt siinkohal ei keerutakski – vaadake jooniseid.
Viimaks on vaja kasutada nt 1/4″ (6mm) puuri, et puurida kanal helipea süvendi ning kitarri väljundpesa süvendi vahele.
Katteplaadid kere süvendite tarvis
Nagu näha, ei ühti helipea katteplaadi väliskontuur alloleval joonisel nähtuga. Jällegi on siin taga põhjus, et valmistasin joonised enne poeskäiku, kus selgus, et neodüümmagnetitega helipead on kallid vidinad. Helipea valimisel lähtusin siis oma rahakoti paksusest, mitte oma esialgsetest plaanidest. Siit tulenevalt puudub vajadus ka kolmnurkse katteplaadi järele.
Kitarri sõrmlaua valmistamine
Lasin ise kitarri sõrmlaua valmistada eraldiseisvast tammeliistust. Tagasi vaadates oleks võinud minna muidugi lihtsama vastupanu teed ja lihtsalt joonestada griffide asukohad monoliitsele kitarrikerele, kuid järgnevalt kirjeldatud töö kitarri sõrmlauaga väärib pingutamist. Kitarri sõrmlaua laiuseks on planeeritud 62 mm ja paksus võiks olla vahemikus 5 mm…6 mm. Sõrmlaua pikkus peaks olema ligilähedaselt 10 mm rohkem kui 24 griffi asukoht, st kusagil 440 mm.
Järgmisena on tarvis sõrmlauale märkida griffide asukohad ning saagida sisse sooned, kus soonte sisselõikamisel võiks kasutada nt 0,6 mm paksust saagi. Soonte sügavus võiks olla kusagil 2 mm.
See tehtud, saab griffide soontesse paigutada võimalusel 0,6 mm paksused vineeriribad, mis paigutatakse soontesse koos puiduliimiga. Pärast liimi kuivamist võib üle servade paigutuva vineeri maha peiteldada ja sõrmlaua seejärel siledaks lihvida.
Kitarri sõrmlaua viimasel täiustamisel puuritakse augud ja liimitakse sõrmlauda 3., 5., 7. ja 9. grifi ette 1 ning 12. grifi ette 2 läikivat nupukest. Samuti paigaldatakse 15., 17., 19. ja 21. grifi ette 1 ning 24. grifi ette 2 läikivat täpikest.
Täpikeste tarvis aukude puurimisel peaks kasutama puuri, mille diameeter ühtib täpikeste diameetriga. Antud juhul on see 0,5 mm. Kuna läikivate täpikeste paksus on 1,5 mm, tasuks augud puurida sügavuseni 1,3 mm. Hiljem on hea pärast 12-tunnist liimi kuivamist hea sõrmlauda lihvida ja seda võimalusel 120-se liivapaberiga, misjärel võib sõrmlaua tasapinna juba poleerida.
Sõrmlaua paigaldamisel puidu-liimiga kitarri kerele peaks jälgima sõrmlauale rakendatavat ühtlast koormust. Survestamisel kasutame siis pitskruvisid.
Kitarri kere viimistlemine
Viimistlemisel võiks lihvimisel kasutada 120-st ja seejärel 180-st liivapaberit ning kitarri kere siiani teravaservalised nurgad oleks ilusam teha veidi ümaramaks käesolevaid vahendeid kasutades. Alloleval pildil on üks viis olukorra lahendamiseks 1,5 mm nn. nurga-lõikurit kasutades.
Järgnevalt tuleks kitarri puitkest õlitada. Kasutada võiks võimalusel õli-laki segu, kui sellist leidub. Seda protseduuri peaks kordama kolm korda pärast ööpäevast pausi näiteks.
Elektroonikakomponentide ühendamine
Elektriskeem sülekitarri tarvis on vaat et olematu. Vajalikud komponendid on single-coil pickup ehk siis sülekitarridel kasutatav ühemähiseline helipea, 250 kΩ logaritmilise skaalaga potentsiomeeter ning mono 1/4″ väljundpesa. Järgnev joonis on vast piisavalt selge ja ei vaja pikemaid kommentaare. Jootekolb, juhtmed ja tükk jootetina on kõik, mis sul tegelikult vaja läheb.
Pärast antud ahela testimist ja kitarri võimu ühendamist kostus aga võimust parasjagu intensiivne kahin – tegu oli siis maandusahelas oleva puudujäägiga. Selgus, et maandamist vajavad ka kitarri sadul ja ühtlasi sellega ühenduses olevad häälestusnupud. Seda põhjusel, et helipeas olevad neodüümmagnetid indutseerivad kitarrikeeltesse minimaalse voolu, kui keeled võnkudes helipea kohal olevaid magnetvälja jõujooni lõikavad. Teisisõnu kehtib meil siin kõige pesuehtsam Faraday seadus, kus kinnise kontuuriga piiratud pinda läbiva magnetvoo muutumisel indutseeritakse kontuuris elektromotoorjõud. Nagu alloleval joonisel võib näha, piisab kitarri sadula galvaanilisest ühendusest kogu maandusahelaga, mis maandab ühtlasi ka kitarri keeled ja häälestusnupud.
Ongi kõik 😀
Pilti on siiani piisavalt olnud, nüüd siis heli ka: