Jahutusplaat CoolingPad 3000
Nimelt tekkis nn kohustuslikus korras võimalus midagi lahedat ise kokku panna. Täpsemalt oli tooteloome aine raames koolis vaja valmis ehitada mingisugune seadeldis. Kuna ma ise kasutan suhteliselt vana (umbes 3-4 aastat) sülearvutit, mis üsnagi tihti jube kuumaks läheb, tekkis mul idee selles osas midagi ette võtta. Arvutit kasutan ma lisaks töö tegemiseks ka meelelahutuslikel eesmärkidel, viimase puhul meeldib mul arvutist alatasa kogu võimsus välja pigistada. Arvuti enda ventilaatorit olen 2 korda õlitanud ja puhastanud, 1 korra olen välja vahetanud termopasta ning nüüd mõtlesin, et on võimalik nn meeldiv ühendada kasulikuga ja valmis teha jahutusplaat arvutile.
Plaadi materjaliks valisin niiskuskindla vineeri mida võib leida näiteks kaubaautodes vaheseintena. Mõõtes ära sülearvuti möödud sai välja saetud ja lihvitud plaat. Seejärel oli vaja leida ventilaator. Vanadest lauaarvutitest mis juba ammu on otsad andnud ja mille remontimiseks pole mahti olnud saingi kaks 12v ventilaatorit. Seejärel sai ventilaatorite järgi ka välja lõigatud plaadile jalad ning arvestades kust arvuti õhku sisse võtab, lõigata plaati augud (joonisel 1 ja 2). Lisaks on jooniselt 1 ja 2 näha, et jalgade kinnituseks sai antud plaati servadest freesitud.
Järgmine samm oli leida ventilaatoritele toiteblokk ning puurida plaadi jalgadesse ava nii lüliti kui ka valgustuse jaoks. Valgustuse otsustasin lisada, kuna kohati lükkub õppetööga tegelemine hilistesse õhtutundidesse. Jagades oma nn mure tuttavatega leidsin omale lõpuks 12v adapteri ja 12v lambi. Valgustuse puhul on tegemist vana autos kasutatava lambiga, mida on võimalk sisse lülitada ühendades see auto sigaretisüütajaga. Seejärel oli vaja leida lüliti. Kuna otsustasin kinnise korpuse asemel avatud teha, teevad ventilaatorid jubedalt häält, mis võib töö tegemisel veidikene häiriv olla. Seetõttu otsustasingi lisada oma seadmele lüliti, kuid suures tööhoos muutusin veidikene hajameelseks ning suutsin ühendada seadmesse impulsslüliti. Muidugi avastasin oma vea alles pärast seda, kui kogu skeem oli koos ja sain impulsslüliti uuesti lahti kruvida ning joota. Nimelt tuleks veel ära mainida, et kui alustasin seadmete kokku jootmisega, lisasin dioodsilla, et vahelduvvool muundada alalisvooluks. Viimase asjana jäi üle vaid lahti võtta lamp, ühendada see ülejäänud seadmega ning kinnitada see plaadi külge. Freesimisele järgnenud tööd on võimalik näha joonistel 3 kuni joonis 6. Valmis seadet on võimalik näha joonisel 7 ning jahutusplaadi skeemi joonisel 8.
Kogu ettevõtmine ei läinud mulle maksma mitte midagi, kuna kõik vajalikud jupid ja tööriistad leidsin kodust või sain laenata tuttavatelt. Ma väga kindel ei ole, aga minuteada võib poeriiulitelt leida jauhutusplaate umbes 20 – 60 eur ringis.
« « Süntesaatori töötuba Meenutusi süntesaatori töötoast » »
Skeemil on väike näpukas. Valgusdiood on lühises ja vaevalt, et see otse 12 V pealt tööle pandi. Mingi takisti läks ikka vahele?
Täiesti õigus, kerge näpuviga on sisse tulnud skeemi joonistamisel, tänan, et sellele tähelepanud tõmbasid. Mis puutub valgustusse, siis kuna tegu oli 12v lambiga ei leidnud ma põhjust takistite lisamisega.
Heigo, head tähelepanekud. Siiski, valgusdioodi asemel kasutab autor 12V lampi (tekstis mainitud) ehk ka teine viga seondub skeemile joonistatud valgusdioodiga: lisaks lühistamata ühendustele peaks seal tegelikult lambi sümbol olema (ise märgiks ringiga, mille sees on X kuni piirjooneni).