Millega tegu? Ei ei- tegu ei ole mingisuguse Alan Turningu bombe edasiarendusega. Minu arendatud seadmega peaks saama seltskonnas nalja ja selle tegevuse kõrvalt natuke mälulihast treenida.

Miks CodeBreaker? Selle idee sain  ühest arendavast mängust, mille nime enam ammugi ei mäleta aga midagi sarnast ta minu väljamõelduga võis olla. Selle point oli murda mitmekohaline kood x käiguga. Protsessi jooksul sai vihjeid, kas arvatud number on suurem, väiksem või hea “õnne” korral õige. Mida ei olnud, oli huvitav lõpp. Miks mitte natuke kruvida pingeid?

Minu programmi algoritm on järgmine: Kasutaja saab mängu sisenedes valida endale elude arvu. Edasi peab ta ära arvama kolmekohalise suvaliselt genereeritud koodi. Numbreid saab kasutaja pakkuda järjest ja iga kord annab programm tagasisidet. Peale igat ebaõnnestunud koodi sisestamist läheb alla üks elu. Mäng kestab kuni elud saavad otsa. Juhul kui elud saavad otsa teeb relee paar klõpsu 🙂 ja kui kasutaja peaks soovima saab ta alustada uuesti.

Kuidas see välja näeb? Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna.

Millest ta koosneb? Seadme südameks on PIC18F2520. LCD RC2004A-GHW-CSV ,mida ei soovita- tahab toiteklemmile 3,3V, kuigi ülejäänud süsteem 5V. Pingeregulaator on väga populaarne KA78R05 ja 3,3VDC jaoks on suvaline maha joodetud  regulaator. Ega seal muud midagi erilist ei olegi. PIC ise töötab sisemise ossilaaotriga.

Vaatame sisse ka? Puurimisega oleks võinud natuke rahulikult võtta. Oleks peaaegu korpuse ära rikkunud. Kõik komponendid on hoolikalt kestast eraldatud.

Pordi A küljes on nupud ja BPJ transistor, mis juhib releed HFKW/005-1ZW. Kes tähelepanelikult vaatab siis näeb, et läbi relee klemmide on eraldi toiteallikast toidetud 38’se ülekandeteguriga 3VA trafo primaarmähis. Sekundaarahela üks klemm on kestas ja teisel on ühendus kestast isoleerteibiga isoleeritud kaanega.

Edasi läheb igavaks…

Mis tarkvara kasutasin?

Kompilaarorina kasutasin PIC CCS kompilaatorit, mis peaks olema algajatele väga sobilik. Väga lihtne kasutajaliides ja omab väga palju teeke. Kõige suuremaks eeliseks on  suur ja aktiivne foorum, kust saab üht-teist huvitavat. Kõige suurem puudus on see, et minu teada on tegemist tasulise tarkvaraga.

Trükkplaadi kavandi tegemiseks leidsin minumeelest SUPER lahenduse, mis on Fritzing. Seal on sadu arendusplaate ja tegu on alles arendusjärgus oleva tarkvaraga. See võib olla kunagi prototüüpimise maailmas olla suur sõna. Lisan mõned linkid väljundist: http://www.docdroid.net/znhv/codebreaker-bb3.pdf.html http://www.docdroid.net/znhw/codebreaker-schem3.pdf.html Kusjuures skeem ja komponentide paigutus tekib pralleelselt.

Koodi testisin Proteus ISISes, mis on küll hea programmi loogika kiireks kontrolliks aga prototüüpida seal ei soovita. Ei ole fakt, et kui töötab simuulereiskeskkonnas, siis töötab ka prototüübil.

TehnoHack. Olen kindel, et Heigo juba jagas seda blogilugu viitamaks, et üks üritusel lõpetamata jäänud projekt sai lõpuks valmis. Sellest üritusest on mul jäänud ainult positiivsed emotsioonid välja arvatud see, et jätsin seadme reaalseks kokkupanemiseks  natuke vähe aega ja asi jäi poolikuks. Kõigile, kes lugedes minu blogilugu kaaluvad järgmine aasta üritusele minemist, siis ärge isegi mõelge. Minge! Loomulikult enne üritust võiks natuke ette valmistada 😉

Edu!