Nädalapäevad tagasi tuli uudis, et Eestis avatakse täna esimesed 5G võrgud. Mida see tavainimese jaoks pikemas plaanis tähendab? Toon paar lihtsat näidet.

Praeguste nutitelefonidega jookseb 4G andmeside massiüritustel kergesti kokku, 5G võimaldab oluliselt suuremat andme edastuse mahtu ja väiksemat viidet, võrku on raskem üle koormata. Seadmete hulk, mida on võimalik, võrguga liidestada, kasvab kordades.

Lisaks suurele andmeedastus kiirusele peaks tulevikus sama andmemahu juures nutitelefoni energiatarbimine vähenema, mis tähendab, et seadet ei pea nii tihti laadima. Sama juhtub tulevikus ka teiste IoT (asjade internet) seadmetega, mis on 5G-ga ühendatud ja töötavad aku pealt. Tõenäoliselt tekivad lähiajal meie nutitelefonidesse juurde palju erinevad masinnägemise rakendused, mille abil jooksutatakse videopilti sisuliselt otse interneti pilve ja sealt tagasi. Masinnägemise tarkvara ise aga jookseb serveris, koormab vähem nutitelefoni akut ja võimaldab millisekunditega videopildilt ära tunda erinevaid objekte, näiteks aitab metsas ära tuvastada erinevaid seeneliike, kokku lugeda parklas autosid või puu otsas linde.

Kui tõesti saadakse andmeedastuse kiiruseks 1-10 Gbit/s, võimaldab see kõikvõimalike autonoomsete robotite juhtimist reaalajas ja täiesti teisel tasemel. Tulevad robotid, mis aitavad tuba koristada, süüa teha ja poest kaupa koju vedada. Robotitesse ei ole vaja alati niipalju arvutusvõimsust ja riistvara integreerida. See vähendab nende kaalu, hinda ja näiteks aku suurust. Lähiajal tekivad 360 kraadi videoülekannet võimaldavad kaamerad, mis lööb plahvatava hoo sisse liit- ja virtuaalreaalsuse rakendustele. See omakorda viib kogu inseneride ja meedikute kaugtöö hoopis teisele tasandile. Keerukaid, ülitäpset juhtimist eeldavad ilma viiteajata operatsioonid üle interneti muutuvad robotite abil reaalsuseks. Spetsiifiliste oskustega insenerid, arstid, teadlased saavad müüa nn. oma kohalolekut veelgi paindlikumalt üle maailma.

Ilmselt muutub üsna pea ka tänavapilt. Valgusfooride juhtimine usaldatakse kaameratele, mis masinnägemise abil loevad kokku foori taha kogunenud autod, millest lähtuvalt reguleeritakse valgusfooride tsükleid nii, et seisuaeg oleks minimaalne. Katsed USA´s on juba näidanud, et sellise dünaamilise ja optimeeritud juhtimise abil saaks liikluses viivitusi ja seisuaegasid vähendada kuni 40%. See tähendab ka väiksemat kütusekulu ja heitmeid, linn muutub rohelisemaks. Tehisintellekti ja masinõppe algoritmid leiavad rakendust liikluse juhtimises. Kui isesõitvad autod 5G andmeside abil üksteisega suhtlevad, kaovad valgusfoorid muidugi üldse ära. Tekivad erinevad isesõitvate autode suhtlusstandardid nagu näiteks V2X (Vehicle-to-Everything), V2V (Vehicle-to-Vehicle), V2I (Vehicle-to-Infrastructure). Aga see on tulevik, mis ei olegi nii kaugel.

Suured muutused hakkavad toimuma ka näiteks elektrivõrgus, mis on sisuliselt ju riigi suurim robot. Teadlased saavad reaalajas uurida erinevaid elektrivõrgu siirdeprotsesse, tavainimese jaoks ronib virtuaalne elektrijaam läbi IoT plahvatusliku arengu igasse koduseadmesse, alustades veeboilerist kuni elektriautoni välja, võimaldades elektrivõrgu operaatoril neid sinu lahkel loal vajadusel juhtida. Elektriarve ei sõltu mitte ainult sellest kui palju sa tarbid, vaid sellest millisel sekundil ja kellega oli digitaalne leping sõlmitud ja kuidas oli täpselt sellel sekundil tarbimise ja tootmise tasakaal elektrivõrgus. Kuna andmeedastuse kiirused kasvavad, muutub sellised rakendused oluliselt kättesaadavamaks.

Lisaks tavakasutajatele leiavad 5G tehnoloogia võimalused rakendust eeskätt tehastes ja tööstusprotsessides. Traditsioonilise tootmise automatiseerimine kaasaegse tehnoloogia abil toob kaasa tööstusrevolutsiooni (Industry 4.0), millest on palju räägitud, aga mis nüüd päriselt juhtuma hakkab.

Tõenäoliselt tekivad täiesti uued valdkonnad ja teenused, mitmetel praegustel teenustel lüüakse jalad alt ära. Isegi teadlaskonnal pole praegu täit ettekujutust, kui paljudes kohtades ja kuidas neid võimalusi kõike rakendada. Lootused on igal juhul suured…

Heigo Mõlder, PhD

Skeemipesa arendusjuht