Nokitsejale hakkab ikka silma kui kuskil miskit head, aga putitamist vajavat liikvel on. Nii juhtus ka minuga. Osta.ee keskonnas pakuti 18″  vigast kontserdi valjukat, mis pärines Studiomaster LX 18 kastist. Peale väikest mõtlemist sai otsustatud, kui hind liiga kõrgeks ei lähe võtan ära. Nii ka läks ja soodsa hinnaga sai omandatud heas seisukorras valjuhääldi.

Kõik oli ilus ja tore, aga kuna oli tegu siiski defektse elemendiga siis häält ta kahjuks ei teinud. Peale visuaalseid kontrolle tuli tõdeda, et viga peab olema siiski valjhääldi südames, ehk mähises. Tükk tööd ja pusimist ning membraan eraldus valjuhääldi metall korvist ilusti. Seejärel oli selge ka antud elemendi vaikimis põhjus, mähis oli saanud tugevaid kuuma kahjustusi, mis olid rikkunud isolatsiooni ja lõpuks tekitanud ühes keerus katkestuse. Tuli valida, kas paigaldada uus mähis, kerida uus mähis või tõdeda, et siit enam häält ei tule. Kuna vahetus oleks eeldanud vana pooli aluse eemaldamist, aga seda tööd teha ei soovinud, samuti ei tulnud mõttessegi jätta parandamine pooleli, sest selle eesmärgiga ta soetatud sai, et korda teha jäi üle ainult mähkida uus mähis.

Sellega aga kaasnesid mõned probleemid. kuna tegu on 4″ ehk 100mm läbimõõduga mähisega siis  mähkimiseks peab tegema küllaltki suure pooli aluse, sest muidu pole võimalik tugevat ja tihedat mähist kerida. See eeldas aga treimise võimalust, sest ideaalses mõõdus silindrit polnud kuskilt võtta. Valik materjali osas langes saare puust südamikule, mis on tugev ja samas hästi töödeldav. Treipinki selleks tööks oli võimalik kasutada TTÜ Mektory puidulaboris.

Saare puust südamiku mähise kerimiseks

Kuna puidu puhul on tegu siiski materjaliga, mis muudab õhuniiskuse abil oma mõõtmeid parajal määral, sai treitud südamik natuke peenem, et hiljem saaks erineva paksusega paberi lehtedega silindri läbimõõdu võimalikult täpseks. Paber on hea ka hiljem mähise eemaldamisel südamikult.

Südamikule paigutatud põlenud mähis

Muidugi tuli selle töö juures järgida mõõte ja olla selles osas täpne. Mõõte riistadeks sellise töö juures sobivad hästi mikromeeter ja suure täpsusega nihik(silindri mõõtude mõõtmiseks). Vana mähise traadi mõõtmise järel oli selge, et on vaja traati läbimõõduga 0.35mm, kuna kahjuks polnud sellist võtta, sai kasutatud lähimat võtta olnud mõõtu ehk 0.38mm-se läbimõõduga traati. See küll tekitas riski, et kui mähise üld läbimõõt suureneb ei mahu see enam magnet pilusse, aga kuna see vahe oli väga väike siis seda probleemi montaaži käigus ei tekkinud.

Mähise kerimis rakiseks kasutatud rack-i raam

Et oleks mugav seda tööd teha on hea kui asjad asuvad töö kõrgustel ja on kindlalt fikseeritud. Selleks ostarbeks sobis  väga hästi TTÜ Energeetikateaduskonna töökojas paiknenud tühi rack-i kest kuhu vahele südamikuks olnud puit silinder keermelattidega kinnitaud sai. See tagas õige töö kõrguse ja andis võimaluse pooli alust vabalt keerata.

Vana ja uus mähis, vastavlt vasakul ja paremal.

Vana mähis eemaldatud sai hakata uut kerima. Uus mähis sai mähitud tihedalt ja pidevalt lakiga kokku tehtud tagamaks hiljem monoliitset tulemust. Lõpptulemus oli rahuldav, sest uus mähis õnnestus mähkida eriliste probleemideta ja mähise üldine läbimõõt kasvas kõigest 0,05mm jagu.

Studioosuse kasutamine mähise tsentreerimiseks

Keerukaks osaks oli valjuhääldi kokku liimimine pärast mähise otste ühendamist. Nimelt oli vaja see paigutada ideaalselt magnet pilu keskele, nii et mähis kuskilt korpust ei puuduks. Selleks otstarbeks on väga sobilik taas kasutada paberit, mida saab keerata mähise sisse magnet pilu ja mähise vahele, tekitades niimoodi võrdse kauguse mähise ja magneti südamiku vahele.

Valjuhääldi pärast liimimist, tikutoos mõõtkavaks

Pärast liimi kuivamist ja paberi eemaldamist südamiku ja mähise vahelt sai kergusega tõdeda, et kogu töö on vilja kandnud, sest kuskilt mähis vastu ei käinud ja võimendiga ühendamise järel kostus sealt ka kauaoodatud heli. Jäi ainult tolmukuppel peale liimida ja tõdeda et võetud risk ja vaev on ennast ära tasunud. Jääb ainult valjuhääldi kasti paigutada ja ühendada sobiliku võimendiga. Ka naabrid on kindlasti “rõõmsad” kui selline mürkas teisel pool seina mängima hakkab.

Väike ülevaade lõpptulemusest: